Menu
+372 5218540

LAPSEVANEMA ABC

Õpeta ja harjuta last juba kodus

  • iseseisvalt lusikaga sööma,
  • iseseisvalt riietuma,
  • iseseisvalt käsi ja nägu pesema ning kuivatama,
  • potil käima,
  • enda järelt mänguasju koristama ja õigesse kohta paigutama,
  • käekõrval jalutamist (käruta),
  • jälgi, et lapse elukorraldus oleks regulaarne ja kindla rütmiga,
  • hoolitse selle eest, et lapse lõunauinak kodus toimuks iga päev samal ajal kella 12.30-15,
  • hoolitse selle eest, et 1,5 aastane laps magaks kodus päeval ühe korra.

Tutvu enne ise lasteaiaga

  • Info saamiseks pöördu esmalt direktori poole.
  • Seejärel tutvu rühma meeskonnaga.
  • Tutvu aegsasti rühma päevakava ja tegevustega.
  • Harjutamine olgu järjepidev.
  • Looge lapsele positiivne hoiak lasteaia suhtes, rääkige kui tore seal on ja mida seal tehakse.
  • Varuge aega lapse harjutamiseks kollektiivi ja lasteaia päevakavaga.
  • Laske lapsel iseseisvalt tegutseda ilma täiskasvanu pideva juhendamiseta (käte pesemine, tassist joomine, söömine, potil käimine, üksi voodis uinumine).
  • Võimalda lapsel palju suhelda ja mängida eakaaslastega.
  • Harjuta last üldtunnustatud käitumisega.
  • Külastage perearsti, veendumaks, et laps on terve.

Varu aega ja kannatlikkust

  • Planeeri lasteaiaga harjutamise aeg nii, et ei peaks ise tööle kiirustama.
  • Arvesta sellega, et esimesel päeval vajab laps sind enda kõrval.
  • Lapse esimesed päevad rühmas olgu lühikesed, vähehaaval pikeneb päev ja vanemate eemaloleku aeg.
  • Alusta lapse harjutamist söögivaheaegadel mõne tunni kaupa.
  • Jäta laps lasteaias sööma ja magama alles siis, kui rühma personal leiab, et laps on täielikult kohanenud päeva esimese poolega.
  • Tasub arvestada, kui lapse lasteaiaga harjutamise perioodil tekib pikemaid pause, siis uuesti lasteaeda tulles algab ka lapse jaoks kõik otsast peale.
  • Teavita rühma personali kõikidest sinu last puudutavatest vajadustest, see aitab ära hoida võimalikke möödarääkimisi ja arusaamatusi.

Soovitusi lasteaialapse vanemale

  • Olge endas kindel, et lasteaed on teie lapsele sel hetkel parim paik.
  • Rääkige lapsele lasteaiast võimalikult positiivselt, uutest mängukaaslastest, toredatest mängudest ja tegevustest lasteaias.
  • Rääkige lapsele, mis teda seal ees ootab. Mida üksikasjalikumalt ja sagedamini lapsega räägitakse, seda kindlamalt ta ennast tunneb. Teadmatus hirmutab last.
  • Selgitage, et alati ei saa kõike, mida ta soovib, esimesel nõudmisel täita. Rühmas on palju lapsi ja vahel tuleb oodata ja olla kannatlik.
  • Kohanemisperioodil toetage last emotsionaalselt. Kuna olete nüüd lapsega märksa vähem koos, siis püüdke ühistel hetkedel rohkem suhelda, kuulata, kallistada. Laske lapsel olla teie läheduses.
  • Kui lapsest lahkumine osutub raskeks, on heaks soovituseks ilmutada enesekindlust, olla optimistlik.
  • Lahkudes öelge lapsele heatahtlikult, kuid kindlal toonil, et teil on nüüd aeg minna. Kallistage oma last oma tavalisel moel ja lahkuge kohe, kui olete hüvasti jätnud.
  • Ilmutage enesekindlust ka last õpetajale üle andes, öelge näiteks, et teil tuleb täna kindlasti tore päev.
  • Ärge unustage lapsele öelda, millal te talle järele tulete. Olge täpne ja pidage oma lubadusest kinni.
  • Hea on, kui lapse päevad lasteaias ei kujune pikaks. Liiga pikk päev muudab lapse nutuseks ja närviliseks, kergesti haigustele vastuvõtlikuks.

Kohanemine ja tervis

  • Kohanemisperiood võib väikelapses tekitada stressi. Lasteaiastressi sümptomid on pidev nutmine ja õnnetu olek, millega võivad kaasneda unehäired ja isutus.
  • Kohanemise ajal on häiritud lapse organismi üldine vastupanuvõime, ta on nõrgem ja haiguste vastu vastuvõtlikum.
  • Haige laps vajab ravi ja rahu, mida saab talle võimaldada kodus. Haigena kollektiivis viibimine kurnab liigselt lapse organismi.
  • Lasteaias käiva lapse tervislik seisund peab võimaldama tal koos teistega tegevustes osaleda ning ka õues viibida.

Laps ja piirid

  • Laps vajab piire selleks, et teada, mida võib teha ja mida mitte. Piirid ja reeglid loovad väikelapsele turvatunde. Lapse piirideks on vanemate selgitused, keelud ja korraldused.
  • Väikesele lapsele on vanemal väga raske midagi keelata. Hea on, kui tal on juba lasteaeda tulles tuttavad järgmised mõisted: ei tohi, tule siia, ära tee haiget, räägime tasakesi.
  • Täiskasvanu sõbralik konkreetsus otsustes on vajalik nii kodus kui ka mujal.
  • Koostöö piiride küsimuses kodu ja lasteaia vahel on väga oluline.
  • Tähtsad on kehtestatud piiridest kinnipidamine ja täiskasvanute ühesugused nõudmised.

Riietus ja jalanõud lasteaias

  • Laps tunneb end lasteaias hästi mugavates, hooajale vastavates riietes nii toas kui õues mängides.
  • PARIMAD RÕIVAD ON NEED, MIDA LAPS SAAB ISE SELGA PANNA.
  • Riietus toas on kerge ja võimaldab hästi liikuda. Varuge lapsele mugavad ja jalga fikseerivad sisejalatsid, näiteks sandaalid.
  • Lapse kappi palume tuua vahetusriided. Riided võiks olla märgistatud, et vältida lapse asjade kadumist ja segamini minekut.
  • Igal lapsel on isiklik kamm ja soovitavalt ühekordsed taskurätikud.

LAPSE EELDATATAVAD OSKUSED (1,5-2 A LAPS)

Sotsiaalne valmisolek:

  • Jäljendab täiskasvanut
  • Lepib täiskasvanu eemaldumisega
  • Reageerib oma nimele

Füüsiline valmisolek:

  • Sööb ise lusikaga, joob tassist
  • Ei vaja ja ei kasuta lutipudelit ega lutti
  • Võtab sokid jalast
  • Kõnnib täiskasvanu abiga trepist üles-alla
  • Kummardub eset maast üles võtma ja ei kuku
  • Jalutab käekõrval (käruta)

Vaimne valmisolek:

  • Reageerib sõnalisele korraldusele „anna“, „viska“
  • Nimetamisel näitab tuttavaid esemeid
  • Mõistab sõna „ei“
  • Mõistab ja kasutab lühikesi ütlusi.

Sujuv kohanemisaeg hoiab ära lapse emotsionaalse stressi ning vähendab tema haigestumist.

Vastastikune positiivne hoiak ja koostöö lapsevanemate ja personali vahel tagab lapse eeldatava arengu.